Mälestades Benjamin Vo-d: Kuidas usk, armastus ja noor pühak toovad tröösti kõige raskemal leinahetkel

Kui pere seisis silmitsi noore poja raske diagnoosiga, muutus kogu maailma kaart. Benjamin Vo oli 15-aastane noormees, kelle särav meel ja soe süda puudutasid igaüht, kes teda tundsid. Ta oli poiss, kes sukeldus kirglikult koodimaailma, uuris Boeingi lennukite lennuteid ning tundis rõõmu igast koos veedetud hetkest oma perega. Leukeemia – sõna, mida paljud pered pelgavad valjusti välja öelda – tuli tema eluteele ootamatult. Kuid usu ja armastuse valguses ei ole haigus vaikuse ja süütunde koht. On oluline öelda otse ja õrnalt: see haigus ei olnud vanemate süü. See ei tulnud tegemata jäänud sammudest, toidust ega hilinenud kontrollist. See oli mure, milles polnud keegi süüdi, ning vanemate otsiv kurbus on vaid armastus, millel pole maapeal kohta kuhugi voolata. Benjamini elulugu on täis kauneid ja elavaid pildikesi. Ta reisib koos oma perega läbi Seouli, Tokyo ja Pariisi, naerab Bangkoki kaubanduskeskuses vürtsika Pad Thai söögi üle ning hoiab hellalt süles oma pikka aega oodatud väikevenda. Tema mälestused skaudimundrist ja ühistest kohvikuskäikudest jäävad igaveseks soojendama nende südameid, kes teda armastasid. Eriti lohutav on teadmine Benjamini taevasest sõprusest pühaku Carlo Acutisega. Mõlemad olid 15-aastased digiajastu noored, kes armastasid tehnoloogiat ja usku ning kes mõlemad kutsuti leukeemia tõttu noorelt koju. Nad kõnnivad nüüd taevas kõrvuti, pakkudes lootuse märke neile, kes maa peal veel leinavad. Pühakirja sõnad tuletavad meile meelde, et maapealne võidujooks nõuab püsivust, kuid taevane kroon on igavene. Isegi kui kurbus on raske, on kristlik lootus kindel ankrukoht. Meie saates süvenevad saatejuhid Benjamini sooja mälestusesse ja jagavad palveid, mis toovad südamesse rahu.