Börsidel kummitab stagflatsioon: miks 65 miljardit barrelit naftat ei päästa investorit

Pärast reedeset Jackson Hole'i kohtumist on finantsturgudel selge pilt asendunud sügava ebakindlusega. Keskpanga kindel otsus eelistada ranget inflatsioonikontrolli varahindade toetamisele tähendab, et investorite turvavõrk on kadunud.

Kuna turgudele ei antud selgeid tulevikusuuniseid, kasvab hirm stagflatsiooni ees. Lähis-Idas jätkuv konflikt ja kõrged energiahinnad suurendavad survet majandusele, samas kui intressilangetuste edasilükkamine pidurdab kasvu.

Read nextBörsikasiino pihtimus: „Ma olen väsinud vaatamast, kuidas 25-aastased miljardeid kaotavad ja mina ajaga võidu jooksen“

Üks turuekspert rõhutas, et kõige olulisemaks mõõdikuks on kujunenud riigivõlakirjade tootlus. Kui tootluste kasvu ei suudeta peatada, satuvad finantsturud väga kiiresti äärmusliku surve alla, mida ei suuda päästa ka parimad kvartalitulemused.

Samal ajal püüti avalikkust rahustada teatega suurest partnerlusest, mis andvat USA-le kontrolli enam kui 65 miljardi barreli Venezuela naftareservide üle. Poliitikute sõnul toob see kaasa bensiinihinna languse ja 100 miljardi dollari ulatuses erainvesteeringuid.

Kuid sektori spetsialistid osutavad karmidele faktidele. Üks analüütik märkis, et reservid paberil ei tähenda kütust tanklas. Venezuela lagunenud tootmisbaas toodab praegu vaevalt 1,25 miljonit barrelit päevas ning selle taastamine nõuab ettevõtetelt nagu Chevron ja Halliburton aastaid rasket tööd.

Teine kommenteerija jäi aga lootusrikkaks, märkides, et poliitiline surve sunnib valitsust enne vahevalimisi rahu saavutama ning tehnoloogiahiidude tugevus viib turud peatselt uuele tõusule.

Saates "Rahaauk" lahkavad saatejuhid neid põletavaid küsimusi ja toovad välja, millised ohud ähvardavad tavainvestori rahakotti.