Masinad võtavad üle: kas robotkohtunikud teevad lõpu pesapalliväljakute veristele skandaalidele?

Pesapalliväljakul keeb veri ja lendab sülg, kui maruvihane peatreener tormab kodupesa poole, tallab jalge alla oma vormimütsi ja karjub kohtunikule näkku sõnu, mis ei kannata trükimusta. See on stseen, mida spordifännid on nautinud ja vihanud üle sajandi. Kuid nüüd ähvardab seda püha teatrit häving, sest Major League Baseball valmistub käiku laskma oma kõige radikaalsema relva: robotkohtuniku.

Tehnoloogiahiidude loodud automatiseeritud palli- ja streigisüsteem ei tunne hirmu, ei lase end hirmutada 50 000 karjuvast pealtvaatajast ega vaja lugemisprille. Kaamerad ja radarid arvutavad kodupesa kohal millimeetri pealt välja, kas 160 kilomeetrit tunnis lendav nahkkera riivas nähtamatut õhuruumi või kukkus sentimeetri võrra muru poole. Inimlik eksitus, mis on aastakümneid toitnud teledebattide tuld ja baarikaklusi, on saamas ametlikku surmaotsust.

Read nextÜhe palli maagia: kuidas uretaanipall tagurpöörles ja 25 handicapu maailma purustas

Fännide seas on puhkenud tõeline kodusõda. Üks kommenteerija ütles, et ta on surmani tüdinenud sellest, kuidas poolpimedad vanamehed rikuvad oma egoistlike otsustega noorte atleetide elutööd ja otsustavad meistritiitlite saatuse. Teine aga vaidles vastu, leides, et steriilne ja arvutiga juhitud mäng kaotab igasuguse hinge ning muutub tüütuks matemaatikaeksamiks, mida keegi laupäeva õhtul vaadata ei viitsi.

Eriti valusalt tabab tehnoloogiline kirves aga pesapalli kõige varjatumat eliitkasti – püüdjaid. Aastakümneid on püüdjate seas hinnatud oskust palli tabamisel kergelt kinnast nihutada, pettes sellega kohtuniku silma ja muutes ilmselge möödaviske streigiks. See peen pettusekunst, mida analüütikud kutsuvad hellitavalt raamimiseks, on teeninud staaridele sadu miljoneid dollareid. Roboti silma ees muutub see kunst aga sekundiga väärtusetuks klounaadiks.

Liiga katsetused madalamates sarjades näitavad siiski, et lahendus võib peituda nutikas kompromissis. Täieliku automaatika asemel eelistavad nii mängijad kui ka publik tennisele sarnast väljakutsete süsteemi, kus inimkohtunik teeb endiselt põhitöö, kuid kaptenid saavad kahtluse korral paari sekundiga ekraanilt tõde kontrollida. See säilitab väljaku pingelise rütmi, kuid hoiab ära karjuva ebaõigluse.

Üks on aga selge: pesapall ei ole pärast seda revolutsiooni enam kunagi endine ja traditsionalistide nutt ei suuda peatada tehnoloogia võidukäiku.

Saate 'PalliPõrge' saatejuhid võtavad selle tulise debati pulkadeks lahti oma värskes episoodis, kus selgitatakse välja, kas tehnoloogia päästab või hävitab väljaku tõelise hinge.