Kodu surutud: Kuidas naabrite ja armuside lood muutavad elu

Eesti nais on pea kaks aastat koos oma pojasperiga, ja meie kaks-aastane kooselu aeg on meid viinud kaugele. Ta soovib võtta puhke, kuidas minu sotsiaalne ärevus muutub kõneks ja tekitab surutusi. Ta ütleb, et ei saa olla minu allika ja et ta on juba neli korda kuulnud samu nõuandeid, mida terapeut tigeeriks. Ma ei tea, kuidas kaua see puhke kestab, kuid ta näeb sellega võimaluseks, et me mõlemad töötleksime oma emotsionaalset tervist iseseisevalt.

Tema ema kirjeldab minu käitumist nagu 'tema lemmikimik' — kui ma ei suuda ennast ise esile tuua. Ma olen juba kaua kurb, tühi ja ilma identiteedita.

Read next66 päeva ekraanipaastu: noormehe pihtimus ajurakenduste ja emotsionaalse tuimuse valusast tegelikkusest

Kui ma proovin midagi teha, siis ma panen mõnikord kõne alla, kuid ma ei suuda seda jätkata. Ma olen saanud ühe korral kohale tulla, kuid kohtumisel oli vaid üks inimene, kes juhtuslikult asuskoledas.

Ta on juba kaua kurb ja väsinud, ja ta ei tea, kuidas edasi liigutada.

Pisarad on muutunud kodus, ja nende emad on neli aastat juba lähedal.

Ma olen kurb ja ma ei tea, kuidas seda muuta.

Kas see suhe on päästetav, või peaksid selle lõpetama ja keskenduma oma emotsionaalset tervisele iseseisevalt?

Hostid sellel lugenud selle lugu ja analüüsida seda koos kuulajate.

See on Kodu Krahv — ja me sulgemeg tagasi lauluga.