Katoliku kiriku üllatav pööre: preestrite arv maailmas tõusis esimest korda viie aasta jooksul

Vatikani viimased ametlikud andmed löövad usumaailmas laineid. Pärast poolt dekaadi kestnud pidevat vaimulike arvu kahanemist näitab globaalne statistika ootamatut ja kauaoodatud tõusu: katoliku preestrite koguarv maailmas on taas kasvanud. See uudis on vallandanud elava arutelu nii kirikuringkondades kui ka laiemas avalikkuses, kus küsitakse, kas tegemist on uue vaimuliku ärkamise algusega või pelgalt statistilise anomaaliaga. Paljude koguduseliikmete ja kirikujuhtide jaoks on teade toonud kauaoodatud kergendustunde. Pärast aastaid kestnud muret tühjenevate koguduste ja suletavate pühakodade pärast nähakse toimunus kinnitust kiriku elujõule. Üks arutleja märkis tabavalt, et see pööre toob tagasi lootuse, mida paljud olid juba kaotamas. Eriti tuuakse esile tõsiasja, et uus põlvkond vaimulikke paistab silma suurema kindluse, sügavama palveeluga ja selgema teoloogilise selgrooga, mis kõnetab uusi põlvkondi märksa veenvamalt kui varasemad katsetused pühakirja nõudeid lahjendada. Kuid mitte kõik ei jaga seda rõõmuhõiset ilma reservatsioonideta. Kirikustatistika kogenud vaatlejad tõmbavad pidurit ja soovitavad numbritesse suhtuda ettevaatusega. Teine analüüsija juhtis tähelepanu asjaolule, et viimase paari aasta jooksul lükkusid paljud pühitsemised pandeemiapiirangute tõttu edasi, mistõttu jõudsid mitme aasta seminaristid vaimulikuseisusse peaaegu üheaegselt. See võib tähendada, et tänavune tõus on kõigest lühiajaline laine, mitte püsiv trend. Veelgi enam teeb kriitikutele muret seminaristide koguarvu jätkuv langus. Lääne-Euroopas ja Ameerikas seisab kirik silmitsi olukorraga, kus pensioniealiste preestrite arv ületab mäekõrguselt noorte pealekasvu. Isegi riikides, mida on ajalooliselt peetud vankumatuteks katoliikluse kantsideks, antakse kogudusi üha sagedamini üle Aafrikast ja Aasiast saabuvatele misjonäridele. Seetõttu küsitakse kriitiliselt, kas tähistatakse enneaegselt võitu lahingus, mille pikem strateegiline vaade on endiselt tõsine. See diskussioon vaimulike arvu ja nende ettevalmistuse üle puudutab laiemat teemat, mis erutab kaasaegset ühiskonda: milline peaks olema kiriku suhe ümbritseva kultuuriga? Tänapäeval räägitakse palju mugandatud usust, kus igaüks püüab valida pühakirjast vaid neid osi, mis sobituvad isikliku mugavuse ja sotsiaalsete ootustega. Ent paljud usklikud rõhutavad, et tõeline vaimulik kutsumus ja kestev uuenemine saavad sündida vaid seal, kus evangeeliumi tõdesid võetakse vastu terviklikult, ilma kärpimata ja ilma hirmuta. Kas vastsed preestrid suudavad pöörata kiriku tuleviku uuele rajale ja pakkuda maailmale vajalikku vaimset ankrut või seisab ees veelgi sügavam mõõnaperiood? Saatejuhid võtavad selle intrigeeriva teema ja selle vaimsed tagamaad üksikasjalikult luubi alla saates Remembering Benjamin — Estonian.