Katkenud side ja disainitud hinged: kas noorte sooline lõhe viib meid geneetilise kastiühiskonnani?

Kõik algab vaiksest toast ja helendavast ekraanist, kus vestlused jäävad pooleli ja vastamata sõnumid kuhjuvad tühjusesse. Avaliku arvamuse uurija Daniel Cox, kes juhib mainekat Ameerika Elu Uurimiskeskust, toob päevavalgele jahmatavad tõendid: Z-põlvkonna noored mehed ja naised on kaugenemas teineteisest kiirusega, mida pole varem mõõdetud. See pole pelgalt tavaline põlvkondlik nääklus, vaid süsteemne lõhe, mis kujundab ümber poliitika, kohtingumaailma ja vaimse tervise alustalad.

Cox veetis üle saja tunni vahetutes vestlustes ja uuringurühmades noorte täiskasvanutega, et mõista numbritagust tegelikkust. Tulemused näitavad, et noored naised liiguvad väärtusruumis üha eneseteadlikumalt edasi, samal ajal kui paljud noored mehed tunnevad end hüljatuna ja sotsiaalselt tõrjutuna. Digitaalne kohtingumaailm, mis pidi looma piiramatult võimalusi, on asendunud passiivse tagasilükkamisega, kus ükskõiksus teeb rohkem haiget kui kunagine avalik eitav vastus.

Read nextManga riiulipöörang ja Friereni loitsufopaa: kas meid on petetud?

Üks kommenteerija märkis selle uuringu valguses murelikult, et me elame läbi ennenägematut üksinduse epideemiat, mida süvendab varajane kokkupuude moonutatud veebisisuga ja äärmuslike narratiividega. Teine ekspert vaidles vastu, osutades majanduslikele teguritele: noored ei saa enam luua iseseisvat elu ega perekonda, sest eluasemekulud ja laste kasvatamine käivad lihtsalt üle jõu, mis omakorda süvendab soolist kaitseasendit.

Kuid see emotsionaalne ja sotsiaalne lõhe on alles algus. Otse selle kõrval tõstab pead veelgi drastilisem teema, mis jõudis hiljuti avalikkuse ette ühe noore väitleja koostatud eetikajuhendi kaudu: CRISPR-tehnoloogia ja inimese genoomi muutmine. Kui noored ei suuda leida ühist keelt täna, mis juhtub siis, kui jõukatel avaneb võimalus oma laste geene pärilikult muuta ja täiustada?

Argumendid on jahmatavalt konkreetsed. Kui pärilik geenitöötlus muutub kättesaadavaks ainult rikastele, ei tähenda see üksnes suuremat pangakontot, vaid kaasasündinud intellektuaalset ja füüsilist üleolekut. Francis Fukuyama hoiatas juba aastakümneid tagasi, et see võib luua püsiva bioloogilise kastiühiskonna, millest tavalisel inimesel pole võimalik välja murda.

Üks arutelus osaleja tõi esile, et geenitöötluse piiramine võib röövida meilt võimaluse likvideerida raskeid geneetilisi haigusi enne lapse sündi. Kuid teine kriitik hoiatas vastu, et piir meditsiinilise vajaduse ja geneetilise eelise ostmise vahel on praktiliselt olematu. Kui me juba praegu ei suuda tagada noortele võrdseid võimalusi ega elementaarset empaatiat, siis geneetiliselt modifitseeritud eliit lööb ühiskonna lõplikult kildudeks.

Kuidas need kaks näiliselt erinevat nähtust omavahel põimuvad ja mida see meie tuleviku kohta tegelikult tähendab, sellest räägivad saatejuhid põhjalikumalt saates Naturgloom.